Ülemisele sai jah kontrasti juurde lisatud fotoka digitaalfiltri abiga. Teisel pildil lõikasin alumise ja ülemise ääre ära digiKami nimelise programmiga ja alumist pole üldsegi töödeldud - särikompensatsioon oli miinuspoolele jäänud ning stseenivalik jäi Loojangu peale. Kusjuures oli alumise ja pealmise pildi vahel kulunud vaevu viis minutit, keskmine on hoopis nädalapäevad hiljem üles võetud. Võib olla tõesti näivad nad süngetena, kuid mulle nad meeldivad... :)
ma kirjutan nüüd need esimesed suhu tulnud sõnad neid pilte vaadates- põrgu värk! kohe kappavad hobused kuskilt metsaservalt välja, seljas odadega mehed :)) vägev!
Ise ma ka alul mõt'sin, et panen sellesama alumise pildi, kuid noid taevapilte on ju hulgim, siis ma polnd kade jagamast. :D Keskmise hetke lisasin sellepärast, et heledam laik näis mu silmale saagile järelekihutava pistriku dünaamilise lennuga, mis tegi taeva lindudest puhtamaks...
Ülemise pildi allkiri võiks olla - Kellele prae(tud)hane? :D Minu silmamuna fikseeris alumises pilvemassiivis idamaade lohe/draakoni tuldsülgava lõusta. Tuu oligi põhjus, miks ma kontrasti juurde keerasin.
Ahaa, nyyd näen ja saan aru: draakon,tulipistrikud! Mul on vist mingi professionaalne kretinism kallal, näen mingeid kaadreid,paigutust, tervikuid, aga pilveloomi ei näe. Muide, pole kunagi eriti näinud. Ikka teised: Vaata, see ju kass ja hiir; vaata,see seal taevas ju koer...jne. Ja mina ei näe, kui näpuga ei näidata.
Tegelt ei osanud mina ka vaadelda, kuid kunagi sai ühes kunstiringis käia (seesinatine jäi ka ainsaks korraks mu elus, kus osa võtta), siis pidime seal Tähtvere pargist korjatud kastanimunast mingisuguse pildi joonistama, millega ma sain enam-vähem hakkama, kuid juhendaja rikkus mu pildi ära. Ta sinder sirgeldas mingisugused paelad sinna peale, öeldes et need on sussid. Ega ma solvunud polnud - tema kulumaterjal oli. Alles aastaid hiljem tulid mulle meelde "sussid", siis hakkasin asju laiemalt vaatlema. Enne tuli nettus selgeks teha, niiet peale seda viis üks asi teiseni - sõbra kodukas, oma kodukas (ammu loojakarjas), plööga, votujaht, K-r, votuplööga... Esmane samm - ÖöHulkuri kodokas avardas mu mõtteilma nõnda, et need senine maailmataju jäi väikeseks. Enne kui votujahiga liitusin, tulid meelde "sussid" ja ma otsustasin asja ärr kasutada. Nüüdki vaatan teiste pilte nii, et ega sääl miskit peidus ole... :D ...ja ise proovin esitleda võimaluste piires knihvidega hetki. Mis seal salata - no mõnikord õnnestub asi täiega...
Päris süngeks fotod töödeldud
VastaKustutaÜlemisele sai jah kontrasti juurde lisatud fotoka digitaalfiltri abiga.
KustutaTeisel pildil lõikasin alumise ja ülemise ääre ära digiKami nimelise programmiga ja alumist pole üldsegi töödeldud - särikompensatsioon oli miinuspoolele jäänud ning stseenivalik jäi Loojangu peale.
Kusjuures oli alumise ja pealmise pildi vahel kulunud vaevu viis minutit, keskmine on hoopis nädalapäevad hiljem üles võetud.
Võib olla tõesti näivad nad süngetena, kuid mulle nad meeldivad...
:)
;) Mulle meeldivad ka. Taevas meeldib igas variandis ;)
VastaKustutaValiku tegemine osutus raskeks. Sest mul noid taevapilte hulgim klõpsutatud...
KustutaMinu jaoks ei ole sünge, eriti selle muusika seltsis. Mõnus ja rahulik on.
VastaKustuta:D
KustutaLugu ise on üks mu lemmikutest, sestap ei saanud kehvemate piltidega leppida.
Vat see on õige taevas :)
VastaKustuta:D
KustutaTaevas Jupiteri stiilis?
ma kirjutan nüüd need esimesed suhu tulnud sõnad neid pilte vaadates- põrgu värk! kohe kappavad hobused kuskilt metsaservalt välja, seljas odadega mehed :))
VastaKustutavägev!
Aitüma!
Kustuta:D
Lemmiklugu ka mul(polegi ammu kuulanud) ja tead, see alumine pilt...see on lausa mystiline. Just sellepärast, et pole midagi maist peale jäänud :)
VastaKustuta...ja ma ise ehk oleks ainult alumise ja ylemise pildi pannud (mul on vist metsaveerte nägemise myrgitus vahepeal tekkinud?)
KustutaIse ma ka alul mõt'sin, et panen sellesama alumise pildi, kuid noid taevapilte on ju hulgim, siis ma polnd kade jagamast. :D
KustutaKeskmise hetke lisasin sellepärast, et heledam laik näis mu silmale saagile järelekihutava pistriku dünaamilise lennuga, mis tegi taeva lindudest puhtamaks...
Ülemise pildi allkiri võiks olla - Kellele prae(tud)hane?
:D
Minu silmamuna fikseeris alumises pilvemassiivis idamaade lohe/draakoni tuldsülgava lõusta. Tuu oligi põhjus, miks ma kontrasti juurde keerasin.
Ahaa, nyyd näen ja saan aru: draakon,tulipistrikud!
VastaKustutaMul on vist mingi professionaalne kretinism kallal, näen mingeid kaadreid,paigutust, tervikuid, aga pilveloomi ei näe.
Muide, pole kunagi eriti näinud. Ikka teised: Vaata, see ju kass ja hiir; vaata,see seal taevas ju koer...jne.
Ja mina ei näe, kui näpuga ei näidata.
Tegelt ei osanud mina ka vaadelda, kuid kunagi sai ühes kunstiringis käia (seesinatine jäi ka ainsaks korraks mu elus, kus osa võtta), siis pidime seal Tähtvere pargist korjatud kastanimunast mingisuguse pildi joonistama, millega ma sain enam-vähem hakkama, kuid juhendaja rikkus mu pildi ära. Ta sinder sirgeldas mingisugused paelad sinna peale, öeldes et need on sussid. Ega ma solvunud polnud - tema kulumaterjal oli.
KustutaAlles aastaid hiljem tulid mulle meelde "sussid", siis hakkasin asju laiemalt vaatlema.
Enne tuli nettus selgeks teha, niiet peale seda viis üks asi teiseni - sõbra kodukas, oma kodukas (ammu loojakarjas), plööga, votujaht, K-r, votuplööga...
Esmane samm - ÖöHulkuri kodokas avardas mu mõtteilma nõnda, et need senine maailmataju jäi väikeseks.
Enne kui votujahiga liitusin, tulid meelde "sussid" ja ma otsustasin asja ärr kasutada.
Nüüdki vaatan teiste pilte nii, et ega sääl miskit peidus ole...
:D
...ja ise proovin esitleda võimaluste piires knihvidega hetki.
Mis seal salata - no mõnikord õnnestub asi täiega...