Sest olin teel.
Sinna, kuhu meil tavaliselt asja pole.
Elik teispoolsusesse.
Olen varemgi siinse ja sealse ilma vahet tolgendand.
Seda enam, olen neilt rändudelt saanud mingisuguse ande, mida kardan kasutada.
Mine tea, äkki tursked punaristikapid riietatavad mind bojaarisärki ning Seevaldis sunnitakse elektrivoolu ja kemikaalide abil loobuma kõigest sellest, kes ma olen.
Sellepärast hoian madalat profiili.
Siuke ütelus – umbrohi ei hävine – kehtib iseäranis minu kohta.
Aga olgu sellega, kuidas on, nüüd esitlen teile ühte peatunud hetke, mis mul õnnestus kinni püüda:
Igaviku Rändur
Teised rändurid...
Täitsa liikvel teine ju veel!
VastaKustutaVäga hää mõte!
Ääretult huvitav tabamus ja tõesti vaatamata oma seisukorrale väga vitaalne tegelane.
VastaKustutaHea, et õigeks teemaks oma rännakutelt tagasi jõudsid ja sellise tabava pildiga koos ;).
VastaKustutaHaahhhh!
VastaKustutaMa parem ei kysi midagi.
Kas vöib, ma räägin yhe paralleelse pildi: paar päeva tagasi silmasin teaduskanalilt dokkarit. Mehest, kes pildistab yle maailma mahajäetud hooneid. Ja yhes, kyllalt suures saalis, mahajäetud lossisaalis - arvaks akende järgi - polnud muud kui tolm ja tolmusel pörandal yks igavikku rändaja. Sabaga ja kylili maas, muidu ysna samas seisus.
Elus oleks nad olnud vaenlased. Ehk siis sinu igavikuline oleks minu nähtud igavikulise jahtloom...
Võib ikka...
VastaKustutaAusalt, mina see mees ei olnud....
:D
See postitus läks Sul ikka päris sügavale välja.
VastaKustutaRändaja teisest ilmast. Või ehk "rändas teise ilma" oleks õigem...?
VastaKustutaDilemma?
VastaKustuta:D
Mul tuli meelde sõna "rändrott". Kas see sinu pildi peal kujutatu on midagi selletaolist?
VastaKustutaVõib-olla küll.
VastaKustuta