Vaade

 Avan mõlemad silmad. Piilun veidi.
Päike sillerdab nii, et valus on vaadata.
Sirutan nii välja, kuis saan - sest kõrgemalt on hea vaade.
Aga need okulaarid - vist on kõõrdis teised, et üks kaeb mujale ja teine aga leidis kaameraobjektiivi teda seiramas.
Ah, et verejanuline. 
Iseenesestmõistetavalt on see vajalik enne täielikku avamist...

Aknatagune

Ega ma tea öelda, keda-mida Teie okulaarid sellel aknatagusel näevad...
Aga ärge, palun, öelge, et ma ei viitsi.
Kärsitud ei mõista mitte ealeski, et asi pole kunagi viitsimises või mitteviitsimises, vaid kulgemisest läbi elu vanarahva targa ütlemise radadel - Iga asi omal ajal või natukene hiljem. 

Uduvere värk

Käisin seenel, ptüi, kalal, viskasin õngekonksu vette ja mõtlema jäin. Tükk aega olin ei-tea-kus. Siis äratas udupasun kellukese plärin mu letargiast. Oligi tagumine aeg haarata kümne meetri pikkusest fiiberõngest, muidu oleksin sellest ilma jäänud - kallis ka teine. Jupp aega sai kangutatud enne, kui saagi kaldale tõmbasin. Vahepeal hinge tõmmates jõin end segaseks ja haukasin karupraadi peale. Aga asi oli seda väärt, sest kolmeharulise konksu otsas oli sedakorda kolmekordne saak.  

Tahke vesi pulbrilises olekus.

Vedel vesi vedelal kujul.

Õhuline vesi auru näol. 

P.S.  Peaaegu unustasin ära - Veevalaja tähtkuju esindajana võin seda luksust veidi endale lubada...
Üks mu lemmikuimaid ülesvõtteid veest veidi töödeldud kujul asub siin.

😴💤

kuniks kestab suvi  

on elu nagu lill, 

peale tükib uni - 

magus nagu tšill... 

🍺 🍻

Pole olemas halba suusailma, vaid hea tahte puudumine. 

Küla peal kooserdades jäid ühed ettevalmistatud suusad minu K-r'i objektiivi hambusse.

Õllepurke tühjendades tuli veidi meelelahutusest puudu.
Ühel hetkel siis tekitasime väikese slaalomiraja.
Võistluse peakohtunik ja publik andsid stardiks heakskiidu alles siis, kui teatud hulk leivavett ära manustet sai.

Ei taha eriti kiidelda, kuid...
...hõkk...
...mäletan veidi ähmaselt, et...
...hõkk...
Ma olin võidumees!
Esikoht ja puha!
Ainult, et ...
...hõkk...
Tagantpoolt lugedes...

Üks mu kunagine võitluskaaslane Pööbelmanni päevilt tõmbas seda kuuldes oma peakolu õlgade ja kahe käe vahele ning polnud tal selle peale lihtsalt midagi ütelda kui: "OIOIOIOI!!!"

Ju ta kuulis mingit vihinat, kuigi ma kahtlen selles, küll aga nägin, kuidas "lendav taldrik" tolli kauguselt tast mööda kimas...

Laev tõstis purjed

kõik need, 

kes ootasid, et 

nüüd üllatan täiega, 

saavad nüüd suure 

pettumuse osaliseks.  

no ei hõlju ma nüüd, 

fotokas käes, 

ootamatult nurga tagant, 

et kurdistada teie 

kaunist merevaadet. 

oh ei, 

kaugel sellest - 

tehtud pimeklõpsu nimel 

on tasuta sisenemine kõigil 

 üllatuste galeriis.  

mida iganes abstraktset 

siin purki püütud -  

sitsikleit batuudilt kas

kosmosesse stardib

või on marliside

 universiumist naasmas? 

...  

...jäistesse sõnajalgadesse
põimunud rajake taevavõlvil...

Ära möödu must lähedalt, kui ma söön

Ega mul värskemat kraami läheduse teemal lehvitamiseks pole, kui need kaks pilti. 

Nuusutaks lähedal asuvat lillebuketti ja prooviks hambaga,
kas mekib ka hää....

...Ai kurja, hammaste vahele jäi, ena imet - hambaork ka lähedal,
mis sest, et roos... 

P.S. Pealkirjas olev on kahe eesti rokipundi lauludest kokku sätitud - esimene pool on Paradoksi "Ära möödu must lähedalt" ja lõpp kuulub aga Singer-Vingeri loole "Sa ära ära jahtu".
Ei hakanud torujuhet seina panema...