Runaway

Kui suures märjas linnas sai ärr käidu ning hallina näiv ilm ei tahtnud ilusaid hetki  talletada, siis ootasin kuulsat pimendamist. 

Vahepealsesse aega mahtus Ülemistelt jalaminek sadamapiirkonda, et tülitada politseinikke imeliku sooviga. Nimelt kuhu poole jääb Patarei vangla, et pole nagu enne kinni istunud, tahaks nagu kogeda. juhatati suund lahkelt kätte ning kõmpisin jala edasi. Linnahalli man juhatasin teed vanemale naisterahvale, kes sõnagi maakeelt ei osanud ja mina ei osand ühtki võõrkeelt. Tal oli vähemalt kaart käes, kus ma näitasin, et hiir on siin, aga D-terminaali minna tuleb ümber nurga minna ning teed mööda edasi kimada. 

Linnahalli ja Patarei vahelisel teelõigul sai mingi onkliga supermarketi suunast arutleda... muidugi tema inglissis, mina maakeeles. 

Kurikuulus kinnimaja oli hoopis kinni. Prõmmisin sissepääsu nõudes värava kallal - ei kippu ega kõppu.

 

Tuupeale kõmpisin Lennusadamasse, et sealt kiirsammul vanalinna kaudu tagasi Ülemistele kõndida, nõnda et mõnele turistile näis: miskine hull on seevaldist pääsend. 

Igatahes tülpimus tuli peale - no ei ole see linnaelu minu jaoks!

Siis tuli meelde, et fotojahi teema vajas lahendamist. 

Oodates transporti klõpsisin väljas pilte. 

Testisin uue toru võimeid...

Värvikaid klaase näed siit lingi tagant...