28 jaanuar, 2012

Väike parmuke

Omal ajal, kui põhjanaabrid „Viru“ hotelli ehitasid, oli neil hull komme viina juua. Nimelt kallasid nad tavalisse teeklaasi põhja sõrmejagu viina ja ülejäänud klaasist täitsid nad Revali klooririkka kraaniveega. Siis kulistasid nad „kokteili“ kõrist alla ning kähistasid: „Uhh kuin väkevä!“

Mul on õhtuti sellest kuradima puuveorallist kondid üsna kanged.
Sellepärast nüüd iga päev sauna pole mõtet kütta, et saaks leilile vihaga seltsiks olla ja ega ma mingisugune soomlane kah pole, siis tarbin õite kanget kraami.
"... H80 ja tühi pits."
Too omakorda tagab, et ma ikka järgmisel päeval elusana koikust tõusen.
Uhh - ehh...

Muusika poole pealt lõbustab Mehis...

14 jaanuar, 2012

Riia, mu arm

...Lahkun ma, 
kurgus nutt.
Sinna, kus
tee varjutab uduloor,
jääb Riia, mu arm...
Pole siin miskit mögiseda – vana hea Vennaskond.

Oh, ärge nüüd ennatlikke järeldusi tehke, nagu ma lahkuksin siit.
Otsides "puuris" teemale illustratsiooni - no pole seda, mida vaja oleks.
Küll aga kaude miskit leidse.
Ratastel puur!
Misse ka Riiga sõidab, nagu te pildilt veenduda võite.
Puurides pilgu puuri sisemusse, näete ka, millised mugavused seal valitsevad.
Minusugust tolgust ei lastud pardale, kui ma suvel Pärnust lõuna poole tahtse sõita.
Küll aga lasti mul keha kinnitada taamal asuvas einelauas, mis millegipärast on puuri rüütatud.
Lähen kuulan Vennaskonda edasi.

07 jaanuar, 2012

Mis värvi on armastus?

Hommikune päästev mosaiik...
Ehkki ma eriti priitahtlikult neid ülalolevate purkide sisu ei mekiks, ometi on nad pidujärgse peaparanduse ootel. 
Kui hapukurgisoolvesi on ära tarvitatud teiste poolt, siis tuleb üks neist lahti teha.

Alljärgnevat tõlgendage ise. 
Minu "rikutud mõtlemine"... 
Teadagi!
Ilma statiivita proovisin saluuti pildile saada. 
Lõikasin kogu pimedusest jupi valgemat välja.

18 detsember, 2011

Massikommunikatsioon

Ausalt öelda on mu suhtlusringkond üsna koomale tõmmand.
Mitte, et põhjustan allergiat, vaid ma ajan tihti üsna lolli lora.
Ehkki peaksin oma vanusele vastavat möla ajama.
Seejuures tõsist.
Mõtlemapanevat.

Ma ei oska suhelda.
Aga vähemalt üritan massidega kommunikeerida, näidates kihvalännu hetke, kus pole õiget komp(r)at ega miskit. 

Ma ei põe,
ma ei põle, 
kriitika kui söe-
valgusest on hele... 

11 detsember, 2011

Arrested in Shanghai


Ketistatud valgus.
Iseenda hobi najal tõden:
Hobi korras pean oma valdustel silma peal hoidma, seetõttu tunnen end aheldatuna.
Profilt ma ei saa, sest mul pole palka ei endale ega ka teistele maksta.
Sellepärast oleksin ma jõuludeks saanud tasuta suitsusinki.
Mis tost, et enda jalast.
Saatuse irooniana oleksin hakanud voolima omale puujalga langetatud puust...
Vähemalt tegevus oleks, mis suunanuks mu mõtted pimeduse teelt eemale.
Noh, möla ajan ma niiehknaa hobi korras, tasu selle eest kah ei saa.
Votujahil osalengi sellepärast, et saan oma igavust kuskile rajale suunata. 
Muidu olen kinnimajas.

Taamal kõlab Rancid'i lugu "Arrested in Shanghai", millel on minul vähemalt ühtekuuluvustunne. 
Omal ajal Tapal rongi pealt tulles otsustasin hobi korras jala kodu poole kõmpida. Ca 4tundi bussi ootamist ei tasunud ära.
Poolel teel tundsin väsimust, kuid sel hetkel tuli emmpeekolmest ülalmainitud lugu oma taktidega, mille järgi sammudki seadsin. Ennäe, tuju läks paremaks (hoolimata laulu süngest sõnumist) ja samm reipamaks. Ja ülejäänud tee kostuski mu lokaatoritesse mainitet lugu.

04 detsember, 2011

Ei-keegi-mees

Ühekorra sattusin juttu puhuma ühe väga haritud inimesega, aga tema jutust jõudis mulle kohale vaid murdosa.
Kuhu kuradi kohta ülejäänud sõnad kadusivad – ei tea mina sest ühtigi.
Alljärgnevat hetke vaadates kostus mu kaugemast ajukäärust EnneMinuAegne biit:
He's a real Nowhere Man,
sitting in his Nowhere Land...

Tegemist on siis tahtmatu klõpsuga, kuhu jupike mind kah pääle jäi...
Müstiline, et isegi rändlinnud pildile sattusid.

27 november, 2011

Viimne mohikaanlane

Uinub taas kauge lääs...
Just see lugu keerutas viisiketast täna, siin ja praegu, mu ajudes, kui ma arhiivist jahiteemale sobivat illustratsiooni otsisin.
Ei hakka pikemalt mölisema.
Eriti tänasel õhtul, kus torm näitab oma võimu, et viib veel särtsu loomaaeda... 
Sellisel juhul tuleb ahvidele lihtsalt kaasa tunda.
Pakun suviselt rahuliku pildi kontrastiks talvekuu marule.

Päike on peale rasket päevatööd oma jalad mõnuga vette pistnud.