You Stole the Sun

Kui ma möödunud päevadel otsisin meeleheitlikult seekordsesse jahti lahendust, tahtsin juba loobuda, siis nähes hilistalvist jääpurikat haarasin koheselt fotoka man. 

Kuna talv on mu lemmik läbi senise elu olnud, peavad ju ometi aastaajad vahelduma, et ei tekiks tülpimust.
Muusikaga aitab seekord Manic Street Preachers.

P.S. Džentelmenina soovin takkajärgi head möödakihutanud naistepäeva teile, kallid kaasjahilised.
Avastasin nimelt, et olen ainus meeskodanik.
On turvaline?

Don't Stop Me Now

Elu olla lihtsalt juhuslike ning kindlate kokkusattumuste jada.

Et elu käib spiraalset rada, millest tulenevalt minevikku vaadates oskame näha tulevikku.

Nii on mõned lollimad ja targemad elukunstnikud väitnud ning millest poliitikud ja ametnikud oma eksistentsi õigustamiseks ärrlõpmatult leierdavad.

Kahjuks ei hoomanud minu arunatuke seda momenti, mil seesinatine hädine rajakene minu jalge alt lihtsalt kadus.

Haihtus olematusse...

Kuna eelolev väide spiraalsest rajast on pea igapäevaselt käigus, siis otsustasin ammusel ajal puu otsa ronida – ehk näen kõrgemalt ja samas ka paremini seda va ajaloolist spiraalset magistraali, mida mööda moodne ja kiire elu kulgeb.

 Tutkit!

Oli vaid kuivand oksaraasuke, millele oma keharaskust suunates praksatas ning mis mu maa manu taas tagasi tõi.

Lend oli lühike – ei olnud sugugi nauditav spiraalne allaliuglemine – ning valus...

Oma laulu ei leia ma üles

Otsisin mis otsisin, ei leidnud kuskilt.
Oma neljajalgset sõpra.
Aga see pildil olev nelijalga püüab kõigiga vist sõber olla.
P.S. Vabandan hilise ülesastumise eest!

Jeti

Mina ei tea enam, kas ma pean minema...

Kui ma vaatasin takkajärgi eelmiste postituste pealkirju ja pilte, mis ma olen siia riputanud, siis peaksin nõukogude inimese tundmuste seisukohast võttes kinnimajas istuma, bojaarisärk katmas mu keha.
Sellepärast ma teeksin teile reedese diili: kui soovite edaspidi, et ma toimetan tasakesi siin, siis ärge ainult mu tolleaegsele psühhiaatrile sellest ploogast kõssake...

Las ta läheb oma õndsas teadmatuses hulluks!

Katus sõidab?

Mõtlesin, kas jätan seekordse jahi vahele. 

Aga siis sattus silma alla möödakihutanud suvest üpris kena pildike Nelijärvelt

...

  Enne unikaalse pudeli äraviskamist tuleb see ikka jäädvustada tulevastele põlvedele mõistatamiseks.

"Mis ikkagi paneb katuse sõitma?"

Kui korsten tossab, seal järelikult katus ei sõida. 

Küll aga sõidab mu katus viimatisel ajal selle popurii perra.

Laip on laip

Nuu tavaarištši! Uu menjaa otšen plooha...
Andestust, hõkk...

Parem Hilja kui kedagi, eks ole.

hõkk,

 Algul tuldi külla, ikka paarikaupa,

 võtta sai ikka mehemoodi,

hõkk, 

ikka paarikaupa, 

hõkk...

Magades jäädvustasin sellise unenägeluse,  

hõkk, 

läbi une 

kuulsin  Kuldset Triot...

Hõkk!

Mõtlesin, et hullemaks asi ikka minna ei saa...

All of my love

Ühel varasel päevahakul läbi härmas akna välja kaedes...

Härmas aken 

...nägin hommikust külmust...

Külmus 

...õlgu võdistades tahtsin tagasi sooja minna...

Oksatekk

...kuid üsna soojendavalt hakkas mu peakolus keerama selline viis, mis toob minule vähemalt külmavärinaid.

P.S. Miskit sarnatsest olen kunagi ka miskise luule valmis treinud.