02 mai, 2020

Mis liigub, see ka paratamatult kulub

Eks ta nõnda kipub olema. Mul on praegu suht kiire aeg, mistõttu ma ei jõua puhtfüüsiliselt oma kaamerat ekspluateerida. Küll aga jõudsin minevikus rohkem hetki klõpsida ning veidi raalitöötlust teha. Möödunud aegade jahisaak on mul sedakorda eksponeeritud paari pildiga, mis mu vanas ploogas veel üleval. 
Esimeses neist on vast tõelise (votu)jahi hõngu tunda: 
Sügisesest hanede kaebekisa on kevadeti kuulda?

Tegelikult on mul noid liikumisest peatunud hetki siin Tuulekaeras omajagu, näiteks üle-eelmine postitus. Või siis rändajast, kes samuti peaks läbi aja kulgema.

Mida teised aja kulumisest arvavad, kae siit.

6 kommentaari:

  1. Pilt põtradest võib olla põnevama looga, aga hanede foto on erakordse emotsiooniga!
    Hanede pilt on nii, hea, et kohe on hea!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui ma nüüd õieti mäletan, kimasin kohe fotokaga välja kui põllu peal põdrakarja nägin.
      Hanepaari-pildi lasin isegi paberile ilmutada, aga ei ole see nii hea ühti kui ekraanilt kaedes - liiga tume taust jäi, ilmselt pean veel "kuntsi" nimel digiKami pingutama.

      Kustuta
  2. Peab ikka õnne olema, et nii suuri loomi korraga nii palju näidatakse! Minule on antud ikka alati ühekaupa, ja pildile pole saanud sedagi... väga vinge seltskond!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Viis looma oli, kaks ei mahtunud pildile - üks oli ühes põllu otsas, teine jäi nagu meelega maha.

      Kustuta
  3. Ma ei ole ka enam ammu looduses põtru näinud. Aga metsad raiutakse ja majad paljunevad, põdral pole kuskil ollagi.
    Hanede pilt on ilus maal, paneks seinale.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mis mul siis üle jääb - tuleb jalad kõhu alt välja sirutada ja hanede pilti seinale vastuvõetavaks töötlema hakata.

      Kustuta