Seekord külalisesineja mu seebikast.
Mõnikord hea võrrelda, mis aparaadiga paremad pildid välja tulnud.
Hämaras on millegipoolest seebikast rohkem kasu.
Vähemalt senised katsetulemused näitasid mulle ära, et ma olen maratoni alguses, kui teised on lõpuspurdiga lõpetanud - seega on mul oi kui pikk tee ees.
Seniks nautige teiste tšempionide rahulolevaid naeratusi.
Aplaus külalisesinejale! Ma fännan seebikaid... eriti neid, mis nii ilusaid pilte teevad. Minu omadel on veel arenguruumi ;)
VastaKustutaSee lõke ju suisa irvitab :D
VastaKustutaTäpselt nii.
VastaKustutaSellepärast mul see aastatagune jaanikuaegne pilt meelde tuligi.
Liiatigi oleks pidanud kuuvanuse MonaLisa naeratuse taas siia üles riputama, aga loobusin sellest - kaks korda ühte ja sama pilti ei tahaks siin exponeerida...
Lõke irvitab selle maski üle, mis ta südames hävinemas on. Lahe!
VastaKustutaPilt mulle meeldib, aga löusta ma ei näe, kyll pyydsin suurendada ja puha. Ehk on häda selles, et olen maal on pisi-läpakaga. Vöi on mittenägemine minu peas kinni. Nagu Häädemeeste ufu filmiski - et möni näeb kohe ja möni ei näe midagi. Mina ei näind muidugi midagi, enne kui piirjoon oli ymber veetud.
VastaKustuta.. aega läks, aga siiski nägin selle naeratuse ära.
VastaKustutaEhh, oleneb ikka tujust, ilmast vöi tuule suunast: täna nägin kohe! Äkki hakkan ka ufosid nägema?
VastaKustutaHoidku jummel selle eest! :D
VastaKustutaOioi, selline ongi ufo.... naerab siin meie, maakate, üle...
VastaKustuta