Külm

 Kui nüüd hakata meenutama, siis see trepiline torn tuletab meelde ühte kaksiktorni.

 Minu meelest on kurb hüljatute saatus.
Kunagi põles vist ka Nelijärvel Igavene Tuli.
Minu arvates, kuigi ma ei tea seda.
Veetsin mina, va nurjatu riigikorra õõnestaja, ju pühaliku vande/tõotuse andmise ajal Haapsalu sanatooriumis nagu supelsaks muiste, venitades oma suvise koolivaheaja nelja kuu pikkuseks.

Et need kaks eelmist hetke oli eelmise aasta Anarhilise Raisakulli Rattaralli kestel üles võetud, siis alumine sai aparaati püütud koduteel, kui ma Raudla või Pirsu man peatuse tegin. Nimelt ilm muutus järsult nii külmaks, et pidin seljakotist välja võtma fliisi.

Kaks joodikut turnivad tükimat aega treppi mööda üles.
Üks kirub: "Kuradi trepp ära ei lõpegi? Näh, miks need käsipuud nii madalal peavad olema?"
Teine tuigerdab sealsamas kõrval ja hüüatab lootusrikkalt: " Hehh, vaata alla! Lift tuleb!"


Head sõbrad!
Käesolevaga teadustan, et pärast pikaaegset kõhkelungi ja mõttelungi otsustasin aja maha võtta.
Aitüma Teile kõigile, kes te võtsite vaevaks siinset blogi külastada ja sõnagi juurde poetada!

Meiecundimees...

„SEE PEAB olema küpse!“ hüüdis Vince väsinult läbi tuulemühina.

Polnud ime ka, kui sellesama junni hävitamiseks kasutati kümnete tonnide viisi, täpsemalt väljendudes kolm paakautotäit bensiini, mis suunati läbi leegiheitjate. Mehed olid päev otsa andnud tuld, kusjuures pausi peeti siis, kui voolikud ühendati ühe masina paagi küljest lahti ning haagiti teise masina paagi külge. Too napp aeg kulus kiirele einestamisele.

Maapind oli muutunud suurest kuumusest klaasjaks.

Tuline klaaspind oli katnud ka sihtmärgi...

Üle preeria kostis kõuemürin...

Seda kuuldes hüüdis vana Vince kähiseval ja väsinud häälel Joele , kes esimest masinat roolis: „Pea nüüd siin kinni!“

Kolmene kolonn peatus.

Kõikide pilgud pöördusid tagasi.

Vana Vince vilistas üllatusest.

„Vaadake, mehed, ma arvasin, et olen oma pika elu jooksul kõike näinud, kuid seda küll mitte! Aga noh, pole see ka meie planeet, mida me libedalt ja kibedalt koloniseerida püüame. Kuhu meil minna oleks? Maa meid enam vastu ei võta... Minu ettepanek oleks selline, et teie lähete kolooniasse ja teatate kõigile, et meid ootab siin planeedil vältimatu hukk! Ma jään siia – keegi peab ju sellel ligasel tõugul silma peal hoidma! Joe, laenad oma tukki?“

Peale relva korrasoleku kontrolli tegi Vince tavatu käigu - ta astus tuldud teed tagasi.

Kolmene kolonn aga liikus kiirendatud tempos linna.

„Mis sa oled?“

Tõuk tõstis vaevaliselt pea...

You Stole the Sun

Kui ma möödunud päevadel otsisin meeleheitlikult seekordsesse jahti lahendust, tahtsin juba loobuda, siis nähes hilistalvist jääpurikat haarasin koheselt fotoka man. 

Kuna talv on mu lemmik läbi senise elu olnud, peavad ju ometi aastaajad vahelduma, et ei tekiks tülpimust.
Muusikaga aitab seekord Manic Street Preachers.

P.S. Džentelmenina soovin takkajärgi head möödakihutanud naistepäeva teile, kallid kaasjahilised.
Avastasin nimelt, et olen ainus meeskodanik.
On turvaline?

Don't Stop Me Now

Elu olla lihtsalt juhuslike ning kindlate kokkusattumuste jada.

Et elu käib spiraalset rada, millest tulenevalt minevikku vaadates oskame näha tulevikku.

Nii on mõned lollimad ja targemad elukunstnikud väitnud ning millest poliitikud ja ametnikud oma eksistentsi õigustamiseks ärrlõpmatult leierdavad.

Kahjuks ei hoomanud minu arunatuke seda momenti, mil seesinatine hädine rajakene minu jalge alt lihtsalt kadus.

Haihtus olematusse...

Kuna eelolev väide spiraalsest rajast on pea igapäevaselt käigus, siis otsustasin ammusel ajal puu otsa ronida – ehk näen kõrgemalt ja samas ka paremini seda va ajaloolist spiraalset magistraali, mida mööda moodne ja kiire elu kulgeb.

 Tutkit!

Oli vaid kuivand oksaraasuke, millele oma keharaskust suunates praksatas ning mis mu maa manu taas tagasi tõi.

Lend oli lühike – ei olnud sugugi nauditav spiraalne allaliuglemine – ning valus...