Täna hommikul silmad avades oli kuulmekiledes kinni üks meloodia ja muudkui ketras ja ketras üht viisijupikest. Ei siis saanud ma oma mõtteid mõelda, kui pidin meenutama läbi tihedalt hämara pimeduselugude seast, mis looga tegu ikkagi on.
Algasin otsinguid oma mälusoppidesse varjatud lugude väljanoppimist.
Kõiksepealt siis tuvastasin stiili, misse pidi olema 90-ndate alguse hardrockile sarnanev.
Siis meenus, et sel ajal oli punt „relvad'n'roosid“ oma kuulsuse tipul.
Ega seejärel polndki muud, kui lugu ise tuvastada.
Nonohh!
Mul põldki mõtet taga nutta oma noorust, kuid 44
tuli tänase seisuga ärr küll.
Kuramus, juudijuubel...
Proosit siis!