Massikommunikatsioon

Ausalt öelda on mu suhtlusringkond üsna koomale tõmmand.
Mitte, et põhjustan allergiat, vaid ma ajan tihti üsna lolli lora.
Ehkki peaksin oma vanusele vastavat möla ajama.
Seejuures tõsist.
Mõtlemapanevat.

Ma ei oska suhelda.
Aga vähemalt üritan massidega kommunikeerida, näidates kihvalännu hetke, kus pole õiget komp(r)at ega miskit. 

Ma ei põe,

ma ei põle, 

kriitika kui söe-

valgusest on hele... 

Arrested in Shanghai

Ketistatud valgus.

Iseenda hobi najal tõden:

Hobi korras pean oma valdustel silma peal hoidma, seetõttu tunnen end aheldatuna.
Profilt ma ei saa, sest mul pole palka ei endale ega ka teistele maksta.
Sellepärast oleksin ma jõuludeks saanud tasuta suitsusinki.
Mis tost, et enda jalast.
Saatuse irooniana oleksin hakanud voolima omale puujalga langetatud puust...
Vähemalt tegevus oleks, mis suunanuks mu mõtted pimeduse teelt eemale.
Noh, möla ajan ma niiehknaa hobi korras, tasu selle eest kah ei saa.

Votujahil osalengi sellepärast, et saan oma igavust kuskile rajale suunata. 

Muidu olen kinnimajas.

Taamal kõlab Rancid'i lugu "Arrested in Shanghai", millel on minul vähemalt ühtekuuluvustunne. 

Omal ajal Tapal rongi pealt tulles otsustasin hobi korras jala kodu poole kõmpida. Ca 4tundi bussi ootamist ei tasunud ära.

Poolel teel tundsin väsimust, kuid sel hetkel tuli emmpeekolmest ülalmainitud lugu oma taktidega, mille järgi sammudki seadsin. Ennäe, tuju läks paremaks (hoolimata laulu süngest sõnumist) ja samm reipamaks. Ja ülejäänud tee kostuski mu lokaatoritesse mainitet lugu.

Ei-keegi-mees

Ühekorra sattusin juttu puhuma ühe väga haritud inimesega, aga tema jutust jõudis mulle kohale vaid murdosa.

Kuhu kuradi kohta ülejäänud sõnad kadusivad – ei tea mina sest ühtigi.

Täielik müstika.

Alljärgnevat hetke vaadates kostus mu kaugemast ajukäärust EnneMinuAegne biit:

He's a real Nowhere Man,
sitting in his Nowhere Land...

Tegemist on siis tahtmatu klõpsuga, kuhu jupike mind kah pääle jäi...

Müstiline, et isegi rändlinnud pildile sattusid.